Eesti Sportliku Vabavõitluse ja Brasiilia Jiu-Jitsu Liit (ESVBJJL)
Viimati uuendatud 24. november 2010 (Ott Tõnissaar)
Sportlik vabavõitlus (MMA - ingl k Mixed Martial Arts) on kahevõitlusala, mille eesmärgiks on selgitada sportlikus keskkonnas välja parim võitleja. Võistlejate puhul hinnatakse tehnilist sooritust, püüdlust alistada vastast kas löökide või valuvõttega ning head füüsilist vormi.
Professionaalid (A-klass) on sportliku vabavõitluse tippsportlased. Nende eesmärgiks on eriettevalmistuse kaudu oma potentsiaali maksimaalne rakendamine ja edu saavutamine rahvusvahelises sportlikus konkurentsis.
Poolprofessionaalid (B-klass) on sportliku vabavõitluse võistlussportlased. Nende eesmärgiks on tervist ja võimeid arendava ettevalmistuse kaudu eneseteostus ja edu saavutamine võistlustel.
Amatöörid (C- ja D-klass) on sportliku vabavõitluse harrastussportlased. Nende eesmärgiks on vormisoleku tagamine, tervise hoidmine ning tugevdamine ja/või vaba aja sisukas ning meelepärane veetmine.Allikas: EOK kutsestandard (http://www.eok.ee/)
1. Kaaluklassid:
Kukk-kaal: üle 56,7 kuni 61,2 kg
Sulgkaal: üle 61,2 kuni 65,8 kg
Kergekaal: üle 65,8 kuni 70,3 kg
Kergekeskkaal: üle 70,3 kuni 77,1 kg
Keskkaal: üle 77,1 kuni 83,9 kg
Poolraskekaal: üle 83,9 kuni 93,0 kg
Raskekaal: üle 93,0 kuni 120,2 kg
Superraskekaal: üle 120,2 kg
2. Matši kestus ja võitlusala:
Professionaalid:
A-klass: kolm viieminutilist raundi üheminutilise puhkepausiga raundide vahel
B-klass: kolm neljaminutilist raundi üheminutilise puhkepausiga raundide vahel
Amatöörid:
C-klass: kolm kolmeminutilist raundi üheminutilise puhkepausiga raundide vahel
D-klass: kaks kolmeminutilist raundi üheminutilise puhkepausiga raundide vahel
Sportliku vabavõitluse matše peetakse spetsiaalselt valmistatud võrkaiaga piiratud võistlusareenil ehk võistluspuuris või poksiringis.
3. Varustus:
Professionaalid (A- ja B-klass):
1. ESVBJJL-i poolt heaks kiidetud vabavõitluskindad
2. Hambakaitse
3. Kubemekaitse
4. Lühikesed võitluspüksid
Amatöörid (C-klass):
1. ESVBJJL-i poolt heaks kiidetud vabavõitluskindad
2. Hambakaitse
3. Kubemekaitse
4. Lühikesed võitluspüksid
5. ESVBJJL-i poolt heaks kiidetud säärekaitsmed
Amatöörid (D-klass):
1. ESVBJJL-i poolt heaks kiidetud vabavõitluskindad
2. Hambakaitse
3. Kubemekaitse
4. Lühikesed võitluspüksid
Varustusel ei tohi olla väljaulatuvaid kõvu osi, mis võiksid põhjustada lõikehaavu.
Professionaalidel (A- ja B-klass) ja amatööridel (C- ja D-klass) on lubatud lisaks järgmine:
- Võistlejate käed võivad olla seotud / teibitud ainult moel, mis ei ületa kindaga kaetud käe pinda.
- Lühikeste või pikkade varrukatega maadlussärgi ning pikkade võitluspükste kandmine ainult korraldajate nõusolekul (meditsiinilised jne põhjused).
- Põlve-, küünarnuki-, hüppeliigese- vms tugede ja / või kaitsmete kandmine ainult korraldajate nõusolekul (meditsiinilised jne põhjused). Toed ja kaitsmed ei tohi sisaldada metallist või plastikust konstruktsioone ega klambreid.
Iga võistleja nurgameeskonda peab kuuluma vähemalt 1 inimene. Iga võistleja nurgameeskonnas võib olla maksimaalselt 2 inimest.
5. Võitlusdistantsid:
Vabavõitlusmatšil on lubatud võitlus kõigis võitlusdistantsides:
1. Püstivõitlus (löögidistants): mõlemad võistlejad on püsti. Lubatud on kõik löögivõtted, välja arvatud need, mis on loetletud punktis 6.
2. Lähivõitlus (klintš): mõlemad võistlejad on püsti, vähemalt ühel võistlejal on vähemalt üks haardekontakt vastasega. Lubatud on kõik löögi-, heite-, mahaviimis- ja alistamisvõtted, välja arvatud need, mis on loetletud punktis 6.
3. Maasvõitlus: vähemalt ühel võistlejatest on puuri- / ringikattega kontaktis põlv, käsi või suurem kehapind (näiteks istuli / selili / külili jne). Antud distantsi vaadatakse mõlema võistleja suhtes eraldi. Lubatud on kõik löögi-, heite-, mahaviimis- ja alistamisvõtted, välja arvatud need, mis on loetletud punktis 6.
6. Keelatud toimingud:
Nii professionaalidel (A- ja B-klass) kui amatööridel (C- ja D-klass) on keelatud:
1. Kõik löögid peaga.
2. Hammustamine.
3. Juustest haaramine.
4. Sõrmede või varvaste panemine kehaavaustesse või haavadesse.
5. Kõik rünnakud kubemesse.
6. Väikeste liigeste (sõrmed / varbad) väänamine.
7. Löögid kuklasse ja selgroogu.
8. Kõik löögid kõrri ning kõrisõlmest haaramine.
9. Küünistamine ja näpistamine.
10. Rangluust haaramine.
11. Otselöögid liigestesse (küünarnukkidesse, põlvedesse).
12. Ülevalt alla suunatud küünarnukilöögid küünarnuki otsaga.
13. Jala- ja/või põlvelöögid pähe maasoleva (paragrahv 5, lõik 3) vastase pihta.
14. Vastase tahtlik heitmine otse pea või kaela peale.
15. Vastase heitmine puurist / ringist välja.
16. Vastase pihta sülitamine.
17. Puurivõrgust ja -raamist / ringinööridest haaramine.
18. Ebaviisaka kõneviisi kasutamine puuris / ringis.
19. Vastase ründamine raundidevahelise pausi ajal.
20. Vastase ründamine, kui puuri- / ringikohtunik või arst kontrollib tema seisundit.
21. Vastase ründamine peale raundi lõppu tähistava kella kõlamist.
22. Vastase teadlik ründamine peale vastase alistumismärguande märkamist.
23. Kohtuniku korralduste tahtlik eiramine.
24. Pidev vastase eest põgenemine ja kontakti vältimine, hambakaitsmete korduv mahapillamine või vigastuse teesklemine.
25. Nurgameeskonna füüsiline sekkumine matši käiku.
26. Õlide, salvide, vaseliini, massaažiõlide, juuksegeeli või mis tahes teiste kehapinda libestavate ainete kasutamine. Ainsa libestava ainena on lubatud vaseliini vähesel määral näole määrimine. Määrimine on lubatud ainult puuri- / ringikohtuniku juuresolekul vahetult enne puuri / ringi sisenemist.
Professionaalidel (B-klass) on keelatud:
27. Küünarnuki- ja käsivarrelöögid pähe mis tahes distantsil.
28. Jala- ja/või põlvelöögid pähe maas olles (paragrahv 5, lõik 3).
Amatööridel (C-klass) on keelatud:
27. Küünarnuki- ja käsivarrelöögid pähe mis tahes distantsil.
28. Põlvelöögid pähe mis tahes distantsil.
29. Käelöögid pähe maasoleva (paragrahv 5, lõik 3) vastase pihta.
30. Käelöögid pähe maas olles (paragrahv 5, lõik 3).
31. Jala- ja/või põlvelöögid maasoleva (paragrahv 5, lõik 3) vastase pihta.
32. Jala- ja/või põlvelöögid vastase pihta maas olles (paragrahv 5, lõik 3).
33. Käe, jala, küünarnuki ja põlve panemine näopiirkonda.
34. Löömine neerudesse mis tahes distantsil.
35. Jalalukud, mis pööravad põlve (lubatud achilleus, kneebar ja puukas).
36. Alistused, mis pööravad selgroogu ja/või kaela (näiteks twister).
37. Vastase heitmine ainult peast/kaelast haardega.
Amatööridel (D-klass) on keelatud:
27. Jala-, põlve-, küünarnuki- ja/või käsivarrelöögid mis tahes distantsil.
28. Kõik löögid maasoleva (paragrahv 5, lõik 3) vastase pihta.
29. Kõik löögid maas olles (aragrahv 5, lõik 3).
30. Kõik löögid allapoole vööd mis tahes distantsil.
31. Käe, jala, küünarnuki ja põlve panemine näopiirkonda.
32. Löömine neerudesse mis tahes distantsil.
33. Jalalukud, mis pööravad põlve (lubatud achilleus, kneebar ja puukas).
34. Alistused, mis pööravad selgroogu ja/või kaela (näiteks twister).
35. Vastase heitmine ainult peast/kaelast haardega.
36. Vastase slämmimine.
Võistlejale, kelle suhtes sooritati keelatud tehnikat, kuid kes on siiski võimeline matši jätkama, antakse vajadusel aega tekkinud vigastusest toibumiseks (maksimaalselt 2 minutit).
Lubatud tehnikaga tekitatud verevigastusi parandatakse käigult ning minimaalse võimaliku ajaga. Matš katkestatakse kui võistluse arst ja/või puuri- / ringikohtunik hindab tekitatud verevigastust tervisele ohtlikuks.
7. Võitluse taasalustamine (passiivsus):
Puuri- / ringikohtunikul on õigus taasalustada võitlus (mõlemad võistlejad tuuakse puuri / ringi keskele võitlusdistantsi nr 1), kui matš on jõudnud surnud seisu ning kumbki võistleja ei tegutse, et parandada positsiooni või lõpetada matši.
8. Hoiatused:
Puuri- / ringikohtunikul on õigus anda hoiatusi järgnevates olukordades:
1. Keelatud toimingu sooritamine (paragrahv 6)
2. Passiivsus ja/või võitluse aktiivse jätku vältimine
Võistlejal on võimalik saada matši jooksul kaks hoiatust, kolmanda saamisel võistleja diskvalifitseeritakse. Hoiatusi on kahte tüüpi: a) suuline hoiatus (matš katkestatakse, hoiatuse saav võistleja tuuakse puuri / ringi keskele ning antakse suuline hoiatus, matš jätkub võimalusel asendis kus katkestus toimus); b) punktihoiatus (matš katkestatakse, hoiatuse saav võistleja tuuakse puuri / ringi keskele ning tema raunditulemusest võetakse maha 1 punkt, matš jätkub võimalusel asendis kus toimus katkestus). Hoiatusi antakse vastavalt rikkumise raskusele ja rikkumise kordumisele. Hoiatust võetakse arvesse, kui matš lõppeb otsusega.
9. Võimalused matši lõpetamiseks:
Professionaalid (A- ja B-klass) ja amatöörid (C- ja D-klass):
1. Alistus
- Matš lõppeb alistusega, kui vastane annab alla (füüsiliselt, patsutades 3 või rohkem korda käega / jalaga vastase kehale või puuri- / ringikattele, või verbaalselt üheselt mõistetavalt, nt hüüdes: „Stopp!" vms).
- Matš lõppeb alistusega, kui puuri- / ringikohtunik peatab matši, sest alistusvõte on tekitamas või on juba tekitanud vastasele vigastuse või teadvusekaotuse.
- Võitjaks kuulutatakse vastase alistanud võistleja. Ametlik märge: Alistus (täpsustus).
2. Nokaut
- Matš lõppeb nokaudiga, kui vastane ei ole saadud löögi või löökide tõttu suuteline võistlust jätkama.
- Võitjaks kuulutatakse vastase nokautinud võistleja. Ametlik märge: Nokaut (täpsustus).
3. Tehniline nokaut
- Matš lõppeb tehnilise nokaudiga, kui puuri- / ringikohtunik peatab matši, sest üks võistleja on täielikult domineeriv ja/või vastane ei suuda end mõistlikult kaitsta.
- Matš lõppeb tehnilise nokaudiga, kui võistleja on saanud vigastuse lubatud tehnika tõttu. Matš peatatakse puuri- / ringikohtuniku poolt ning võistleja mittejätkamise üle otsustavad võistluste arst ning puuri- / ringikohtunik.
- Matš lõppeb tehnilise nokaudiga, kui võistleja nurgameeskond loobub (viskab puuri / ringi rätiku).
- Matš lõppeb tehnilise nokaudiga, kui võistleja loobub matši jätkamisest selle toimumise ajal.
- Võitjaks kuulutatakse domineeriv / võistlust jätkata suutev /mitte loobunud nurgameeskonnaga / mitte loobunud võistleja. Ametlik märge: Tehniline nokaut (täpsustus).
4. Otsus
- Matš lõppeb punktikohtunike otsusega, kui matši lõppedes pole eelpool nimetatud meetoditel võitjat selgunud. Kolm punktikohtunikku hindavad matši raundide kaupa, toetudes järgnevatele asjaoludele:
- vastasele tehtud kahjustused, löömiskombinatsioonid, heited, mahaviimised, vastase kontrollimine maas;
- puuri- / ringikontroll;
- võistlejate püüdlus lõpetada matši;
- agressiivsus.
- Punkte antakse järgnevalt:
- Raundi võitja saab 10 punkti, kaotaja 9 punkti.
- Kui üks võistleja on ülekaalukalt domineeriv, antakse raundi võitjale 10 punkti, raundi kaotajale 8 punkti.
- Kui võistlejad on võrdsed antakse raundi eest viik – mõlemad sportlased saavad 10 punkti.
- Võitjaks kuulutatakse enim punkte saanud võistleja. Kui mõlemal võistlejal on võrdne arv punkte, kuulutatakse välja viik. Ametlik märge: Otsus (täpsustus). Otsus saab olla kas ühehäälne otsus või enamuse otsus.
5. Ärajäämine
- Matš kuulutatakse ärajäänuks, kui puuri- / ringikohtunik on sunnitud peatama matši võistlejatest sõltumatutel põhjustel.
- Ametlik märge: Ärajäämine (täpsustus).
6. Diskvalifitseerimine
- Võitleja kuulutatakse võitjaks läbi diskvalifitseerimise, kui vastane on sooritanud keelatud tehnika, mille tagajärjel ei ole võistleja suuteline matši jätkama või kui vastane on saanud kolmanda hoiatuse (paragrahv 8).
- Võitleja kuulutatakse võitjaks läbi diskvalifitseerimise, kui vastane on kohtunikku solvanud või käitunud kohtuniku suhtes agressiivselt.
- Ametlik märge: Diskvalifitseerimine (täpsustus).
7. Loobumine
- Kui vastane loobub matšist vahetult enne selle algust või ei ilmu mõistliku aja jooksul pärast tema nime väljakuulutamist puuri / ringi, kuulutatakse võitjaks vastane.
- Ametlik märge: Loobumine (täpsustus).







